laupäev, 6. mai 2017

Lõpusirgel

Kätte on jõudnud nädal, kus projektil hakatakse nö otsi kokku tõmbama.
Hetkeseis on meil selline, et herned pole kasvamiseks õiget hoogu sisse saanud. Äkki on selles süüdi pisikesed sõrmed, mis mõõtmise ajal hoolega taimekesi pikemaks üritasid sikutada, aga võib-olla see, et klassi aknad pole päikese poole ning klassiruumgi on üsna jahe.
Igatahes- õied alles hakkavad ilmuma ja kaunadeni läheb veel aega.
Aga eks seegi ole vajalik kogemus ja arutamise koht.

Mida me sellest projektist teada saime?
Oskame rühmades tööd teha. Jagasime liitklassi pooleks ja mõlemad grupid hoolitsesid oma taimede eest.
Andmete kogumine ja tabelisse kandmine on seotud kohusetundega.
Küsimustele vastuseid otsides saab kogu klass targemaks.
Projektikaaslaste blogisid vaadates saime võimaluse võrrelda ja analüüsida ning teiste saavutustest rõõmu tunda. Teame, et osalejaid oli väga palju.
Liblikõieliste konkursil osalemisega kinnistasime teadmisi ning lõimisime hoolega eesti keelt ja loodust meie ümber.

Aitäh Räpina noortele toreda ettevõtmise eest!

laupäev, 15. aprill 2017

Nädala nipp

Nädala nipp: Tee pai oma lemmikloomale – lemmikloom on su parim sõber 

pühapäev, 2. aprill 2017

Liblikõieliste loovtööd

Ühendasime eesti keele ja loodusõpetuse tunni ja harjutasime lausete kirjutamist. Kes oskas, püüdis ka riime seada. 

Lapsed külvasid liblikõielisi.
Isale maitsevad herned.
Banaanid on paremad kui oad ja herned.
Lupiin on liblikõieline taim.
Isale maitsevad oad ka.
Klassis aknalaual asuvad lillepotid hernetaimedega.
Õpilased osalevad projektis „Sõprusetera“.
Iga uus asi annab mulle natuke tarkust juurde.
Ema keedab hernesuppi.
Liblikõielisi taimi on inimesed kasvatanud juba umbes 8000 aastat.
Indigo põõsast toodetakse indigot, millest tehakse sinist värvi.
Sojauba on ka liblikõieline taim.
Ema otsustas sel aastal maapähkleid kasvatada.
Diivani alla veerenud oa leidis laps kiiresti üles.

Maanus 4.kl


Liblikas lendas lõbusalt lillel.
Istus ja mõtles, mis mõtet on sellel.
Bambus on kaugel, see saetakse maha.
Lennates nägi, et puu oli maas.
Istus ja nuttis, mis loodusest saab.
Kohe ta märkas üht seemet seal maas.
Õieli tiivul napsas seemne ta.
Istutas selle- sai ilusa puu.
Enne, kui märkas, et taevas on kuu.
Liblikas vaatas ja koheselt armus.
Ilusal puul olid õied nii valged!
Nüüd liblikas lendas rõõmsana koju.
Ennäe, see kodu on parem kui uus!

Tristan 4.kl


Liblikõielisi taimi on maailmas üsna palju.
Ilupuude seas on ka liblikõielisi.
Botaanikud uurivad liblikõielisi.
Leidsin neid ka oma aiast.
Igasuguseid lilli ei tohi liblikõielisteks nimetada.
Kust saab nende seemneid?
Õied on väga liblika moodi.
Isegi tuttavaid taimi on liblikõieliste seas.
Esiteks, liblikõielised on väga ilusad ja teiseks kasulikud ka.
Lilledele on kevad kasvamiseks kõige parem aeg.
Ilusaid õisi on igal pool, aga liblikõielised on üle kõige.
Nalju võib rääkida igasuguseid, aga liblikõisi ma lendamas küll pole näinud!
Eelmisel kevadel õitsesid ka lilled.

Romi 4.kl

Proovitöö tegime sõnaga SÕPRUSETERA. Ka 2. klass sai kirjaniku tööd katsetada ja mõtteid lehele kokku koguda.













Nädala nipp

Lõppenud nädala nipp oli küll aprilli algusele vääriline.

VÄIKE NALI OLGU IGAS PÄEVAS- RÕÕMUS MEEL HOIAB HAIGUSED EEMAL. 



27.märtsi mõõtmine ja nädala küsimus

Vaheajal ei puhanud hernetaimed küll sugugi, muudkui kasvasid. 












neljapäev, 16. märts 2017

Ka viimased jõudsid välja

Tundub, et seemnetel on kasvuhoog sees. Eile oli pilt selline.





















Täna hommikuks olid juba kõikides pottides pisikesed taimealged näha.




teisipäev, 14. märts 2017

Esimestel ninaotsad väljas

Täna hommikul olid esimesed uudishimulikud terakesed ninaotsad mullast välja pistnud. See oli ERME, kes meid üllatas.

Päeva edenedes virgus ka kõrvalpotis üks leotamata ERME, see oli meile üllatus. VALMA peab veel plaani ja võtab hoogu.
Ootusärevus on suur!